Huvitavad kohad saarel

 

 

Formentori neem (poolsaare kõrgeim koht: 334m)

Formentori poolsaar sirutab end kirdesse, üha Vahemere keskosa poole, jättes oma teekonnal kiiluvette ohtralt tillukesi rannikumere laidusid. Maastik on siin põnev: 400 meetri kõrgused konarlikud kaljud vastanduvad nende jalamil lainetavale klaarile sinisele veele. Kaljudest kasvavad välja männid, mis ümbritsevad ka paljusid liivarandasid. Vahetult enne maanteetunnelit asub Mallorca üks kõige kuulsamaid botaanilisi leiukohti, kus rähanõlval kasvavad sõrmkübarad, baleaari alpikannid, lohevõhad ja pojeng Paeonia cambessedesii. Viimase näol on tegemist Baleaaride endeemiga, mis on saanud nime Jacob Cambesedesi (1799 - 1863) järgi, kes oli üks esimesi neid saari uurinud botaanikuid. 

 

Palma de Mallorca
Baleaaride pealinn Palma de Mallorca asub otse Palma lahe ääres. 2.saj. roomlaste poolt rajatud linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Bellveri kindlus; Almudaina palee ning kitsaste ja käänuliste tänavatega vanalinn, mis hakkab elama õhtu saabudes. Palma au ja uhkus on 13-17. sajandil ehitatud majesteetlik gooti katedraal, kus muuhulgas võib näha Salvador Dali raudskulptuuri ja külastada religioonimuuseumi.

Mallorca lääne- ja põhjaosa

Andratx
Omaaegne Vahemere piraatide meelispaik on täna kohalike Mallorca elanike lemmikpiirkond elamiseks. Tähelepanu väärivad nii kaunis rand, uhked majad kui hästi korrastatud surnuaed.

La Granja (Esporles)
13.sajandil tsisterlaste kloostrina tegutsenud ja hiljem eravaldusse läinud suursuguses maamõisas  asub täna etnograafiamuuseum. Kompleksi kuuluvad nii  kaunis aed koos elumajaga kui kõik maamajapidamiseks vajalikud kõrvalhooned. Külastamiseks on avatud ruumid elumajas ja kõrvalhoonetes, välja on pandud kõik farmeri eluks vajalikud toidunõud, tööriistad ja riided. Võimalik on maitsta ja kaasa osta erinevaid kohalikke tooteid (juust, maiustused, vein jms.).

Valldemossa
See seletamatu atmosfääriga linnake on inspireerinud mitmeid kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Lühemat või pikemat aega on seal peatunud Georges Sand, Ruben Dario, Miguel de Unamuno ja Azorin. Kuid see idülliline mägiküla sai kuulsaks siis, kui helilooja Frederic Chopin ja tema armuke, kuulus prantsuse kirjanik, kelle varjunimi oli George Sand, veetsid seal 1838. - 1839. aasta talve. Chopin oli tiisikushaige ja sai arsti poolt soovituse veeta talv mahedas Vahemere kliimas. Chopin ja Sand leidsid asupaiga Valldemossa kloostris, kust mungad olid välja aetud 1835. aastal ja kus kunstnikupaaril õnnestus üürida kaks kongi. Sealset rahu ei olnud kauaks, kuna külarahvale oli peagi selge, et Chopin ja temaga koos elav naine ei olnud abielus. Ja veel hullem oli see, et nendega koos elasid ka selle ebamoraalse naise kaks alaealist last. Nii oligi peagi selge, et need jumalakartmatud välismaalased olid kuradiga mestis, sest nende kongist paistis valgus veel kaua pärast keskööd! Et George Sand öistel tundidel kirjutas, ei tahtnud keegi aru saada. Samuti ka mitte sellest, et Frederic Chopin võis öises vaikuses komponeerida. Sellest ajast pärinevad mõned tema prelüüdid, kaks poloneesi, üks skertso, üks masurka ja kaks nokturni.  Linna tähtsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad La Cartuja klooster, kirik ja sadam.

Soller
Prantsusepärane armas väikelinn Soller paikneb mägede vahel viljakas orus, kus kasvatatakse põhiliselt tsitrusvilju ja oliive. Linnas on säilinud palju 18. ja 19. sajandil ehitatud luksuslikke maju. Omaette vaatamisväärsus on Solleri sadamapiirkond Port de Soller. Sollerist vaid kiviviskekaugusel asub saare kõrgeim mäetipp Puig Major. Solleri võib sõita rongiga, mis teatud tuuridel teeb turistide jaoks peatusi eriti ilusates paikades. Palmast Solleri sõites viib otsetee läbi tunneli, kuid palju maalilisem on sõit üle Alfabia mäekuru, kus tee keerleb nagu lõpmatu madu läbi 64 juuksenõela kurvi. Solleri sadamast võib teha vaatamisväärseid paadiekskursioone piki kaljust põhjarannikut kuni La Calobra kuristiku suudmeni. Sinna viib ka maantee, mis Solleri juurest tõuseb mäestiku suunas, läbib selle, ja Gorg Blau kuristiku veereservuaari lähedalt viib lõputult keereldes La Calobra laheni. Sealt viib kõnnitee edasi läbi kahe lühikese tunneli järskudest nõlvadest ümbritsetud orgu, kus mägiseina lõhena läbiv kuristik avaneb merele. See on haruldane, võimas, looduslik amfiteater.

Pollensa
Tramuntana mäeaheliku jalamil asuv linnake on kuulsa Hispaania poeedi Miguel Costa i Llobera sünnilinn. Läbi linna jalutades võib näha kauneid purskkaevusid, kirikuid, kloostreid ja Rooma silda. Linna uhkuseks on aga 365 trepiastmega trepp, mida ääristab küpressiallee ja mis viib üles Calvari mäele, kust avaneb imekaunis vaade ümbrusele. 5 km kaugusel Pollensast asub väike ja vaikne Port de Pollensa rand.

Alcudia
Alcudia linn asub Pollensa ja Alcudia lahtesid eraldaval poolsaarel Mallorca põhjaosas. Alcudia tähtsaimaks vaatamisväärsuseks peetakse väikest amfiteatrit Pollensat ja kolme väravaga linnamüüri, Püha Sakramendi kirikut ja kabelit. Omaette nähtus on soisele maa-alale ja merre rajatud sadamapiirkond Port d'Alcudia, mis oma kanalite ja sildadega meenutab väikest Veneetsiat.

 

Mallorca kesk- ja idaosa

Inca
Saare põhilise nahatööstuskeskusena tuntud Inca linnas on lisaks seal valmistatavatele nahkesemete kauplustele-muuseumitele ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, näiteks Santa Maria la Majori kirik, mis oli originaalis ehitatud gooti stiilis, kuid 18. sajandil ehitati ümber barokkehitiseks. Vaatamist väärivad ka barokkstiilis Sant Francesc'i ja barokkportaaliga Santo Domingo kloostrid, samuti Incast mõne kilomeetri kaugusel, 1000 m kõrgusel asuv Puig d'Inca kabel.

Manacor
Kuulsate Majorica pärlite tootmiskeskus Manacor on ka oliivipuidust mööbli ja suveniiride valmistamise keskus. Siit võib leida mitmeid mööbli- jt puitesemete muuseume-kauplusi. Manacoris väärivadkülastamist gooti stiilis kirik, raekoda ja kauni sammaskäiguga 17. sajandist pärit klooster.

Arta
Väike linnake, kus on säilinud  möödunud aegade hingus. Linna uhkuseks on mäe otsas asuv 13.saj. pärit San Salvadori kirik. Meeldejääv vaade ümbruskonnale. Läheduses on mitu atraktiivset koobast: võimalus valida  D’Arta,  Del Drac’i või Del Hams’i koobaste vahel.